CMYK või RGB: millist värvirežiimi valida trükiks
Ofsettrükiks ja enamikuks digitrükitöödeks valmistage fail ette CMYK-režiimis trükikoja määratud ICC-profiiliga (kaetud paberi puhul enamasti FOGRA39 või FOGRA51), 300 DPI juures mõõtkavas 1:1, 3 mm lõikevaruga ja summaarse värvikattega kuni 300–330%. RGB, eelistatult sRGB, jätke ekraanide jaoks: postitused 1080×1080 px, lood 1080×1920 px, veebibännerid. Osa suurformaat- ja UV-trükikodasid võtab vastu ka RGB-faile ning teisendab värvid ise RIP-tarkvaras, kuid küsige seda alati enne faili saatmist.
Kujundus näeb monitoril suurepärane välja, kuid pärast trükkimist muutub sinine lillaks ja neoonroheline meenutab oliivi. See ei ole trükikoja süü, vaid ekraanivalguse ja paberil oleva trükivärvi erinevus. Selles juhendis selgitan, mille poolest CMYK ja RGB erinevad, millised värvid trükis probleeme tekitavad, kuidas valida ICC-profiili ja millal võite faili rahulikult RGB-režiimi jätta.
Mille poolest CMYK ja RGB erinevad?
RGB on aditiivne mudel: värvid tekivad punase, rohelise ja sinise valguse segamisel ning kõigi kolme summa annab valge. Nii töötab iga monitor, telefon ja teler. CMYK on subtraktiivne mudel: tsüaan-, magenta-, kollane ja must trükivärv neelavad osa aluspinnalt peegelduvast valgusest – mida rohkem värvi, seda tumedam.
Kõige olulisem praktiline erinevus on värviruum ehk gamut, st nende värvide hulk, mida on võimalik taasesitada. RGB värviruum on märgatavalt laiem, eriti heledate roheliste, intensiivsete siniste, oranžide ja lillade puhul. Iga CMYK-värviruumist väljapoole jääv värv asendatakse teisendamisel lähima võimalikuga, mis on tavaliselt tuhmim.
| Omadus | RGB | CMYK |
|---|---|---|
| Värvi tekkimise viis | Valguse segamine (aditiivne) | Trükivärvide segamine (subtraktiivne) |
| Kanalid | R, G, B (0–255) | C, M, Y, K (0–100%) |
| Värviruum | Lai, väga küllastunud toonid | Kitsam, sõltub paberist ja masinast |
| Kasutus | Ekraanid, sotsiaalmeedia, veebilehed | Ofset- ja digitrükk |
| Tüüpiline profiil | sRGB, Adobe RGB | FOGRA39, FOGRA51, FOGRA52 |
| Resolutsioon | Pikslites, nt 1080×1080 px | DPI-des, tavaliselt 300 DPI mõõtkavas 1:1 |
Miks ekraanil nähtud värvid trükis teistsugused on?
Monitor kiirgab oma valgust, trükis aga ainult peegeldab ümbritsevat valgust. Seetõttu on ka ideaalselt ette valmistatud CMYK-fail paberil vähem erk kui taustvalgustusega ekraanil, eriti hämaras kontoris. Lisaks mängib rolli kalibreerimine: kalibreerimata monitor, eriti sülearvuti või telefoni ekraan, moonutab sageli küllastust ja heledust.
Teine põhjus on aluspind. Sama fail näeb kaetud kriitpaberil, katmata ofsetpaberil ja PVC-bänneril välja erinev, sest katmata paber imab värvi sisse ning värvid on tumedamad ja vähem küllastunud. Kolmas põhjus on teisendamine: kui saadate RGB-faili ning trükikoda või printeridraiver teisendab selle automaatselt CMYK-ks, ei otsusta enam Teie, kuidas värviruumist väljapoole jäävaid värve käsitletakse.
- Lülitage graafikaprogrammis sisse CMYK-värvide eelvaade (soft proof) trükikoja profiiliga.
- Hinnake värve kalibreeritud monitoril, mille heledus on langetatud umbes 100–120 cd/m² peale, mitte telefonis.
- Oluliste tiraažide puhul tellige proof või proovitrükk lõplikul materjalil.
Milliseid värve on CMYK-s raske trükkida?
Probleem puudutab eelkõige toone, mis on korraga väga küllastunud ja heledad. Klassikaline näide on puhas RGB-sinine 0/0/255: teisendamisel saab see palju magentat juurde ja paistab trükis lillakas. Samamoodi kaotavad neoonroheline, roosa ja oranž oma „helenduse“, sest ükski nelja protsessivärvi kombinatsioon ei suuda fluorestsentsi taasesitada.
Kui mõni värv on brändi jaoks võtmetähtsusega, on Teil kaks võimalust: valida lähim saavutatav CMYK-vaste ja see teadlikult heaks kiita või trükkida lisavärviga (spot), näiteks Pantone’i värvikaardi järgi. Pantone’i fluorestsentsvärvid (seeria 801–814) on saadaval ofset- ja siiditrükis, kuid mitte igas digitrükitehnikas, seega küsige trükikojalt enne, kui neoonplakatit kujundama hakkate.
- Neoonid (roheline, roosa, kollane, oranž): CMYK-s muutuvad need alati tuhmimaks; lahenduseks on fluorestsentsvärvid või tugev kontrast tumeda taustaga.
- Intensiivne sinine: RGB 0/0/255 asemel määrake nt C100 M70 Y0 K0 ja ärge lisage tsüaani väärtusele lähedast magentat, muidu kisub värv lillaks.
- Erkroheline: hoidke magenta 0% peal ning kasutage tsüaani ja kollast ilma mustata, muidu läheb värv mustjaks.
- Sügavlilla ja türkiis: kontrollige CMYK-eelvaates, sest erinevus on sageli kõige suurem.
- Suured mustad pinnad: kasutage sügavmusta, nt C60 M40 Y40 K100, mitte ainult K100, mis jääb hallikas.
- Väike tekst ja peened jooned: ainult K100, sest nelja värvi must annab ka minimaalse nihke korral värvilised servad.
ICC-profiil: mis see on ja millise valida?
ICC-profiil kirjeldab, kuidas konkreetne trükitehnika konkreetsel aluspinnal värve edasi annab. Graafikaprogramm kasutab seda RGB teisendamiseks CMYK-ks ja eelvaate jaoks ning ka summaarse värvikatte (TAC) kontrollimiseks. Vale profiil tähendab liiga tumedaid varje, laialivalguvat värvi või moonutatud toone.
Reegel on lihtne: profiili valib trükikoda, mitte Teie. Kui tehniline kirjeldus seda ei nimeta, näitab allolev tabel Euroopas levinud seadistusi. Suurformaattrükis on igal masinal ja materjalil oma profiil, mistõttu tasub just seal juhiseid küsida.
| Aluspind / tehnika | Tüüpiline ICC-profiil | Maks. värvikate |
|---|---|---|
| Kaetud paber (kriitpaber) – ofset | ISO Coated v2 (FOGRA39) või PSO Coated v3 (FOGRA51) | u 300–330% |
| Katmata paber (ofsetpaber) | PSO Uncoated v3 (FOGRA52) või ISO Uncoated (FOGRA29) | u 260–300% |
| Ajalehepaber | ISOnewspaper26v4 | u 240% |
| Digitrükk tooneriga | Tavaliselt FOGRA39 või trükikoja järgi | trükikoja järgi |
| Suurformaat (bänner, roll-up, UV) | Masina ja materjali profiil või RGB trükikoja järgi | trükikoja järgi |
Millal on RGB täiesti sobiv?
Kõik, mis jõuab ainult ekraanile, valmistage ette RGB-s, täpsemalt sRGB-s. See puudutab postitusi (1080×1080 px), lugusid ja stories’id (1080×1920 px), veebibännereid (nt 2400×1200 px), esitlusi ja uudiskirju. Internetti üles laaditud CMYK-fail võib kuvada moonutatud värvidega, sest brauserid ja rakendused eeldavad sRGB-d.
Trükis on RGB mõnikord aktsepteeritav ja kohati isegi eelistatud. Kaasaegsetel UV-, lateks- ja solventsuurformaatmasinatel, sageli lisavärvidega, on ofsetistandardist laiem värviruum ning trükikoja RIP teisendab värvid otse konkreetse materjali jaoks. Samamoodi ootavad fotolaborid tavaliselt fotosid sRGB-s. See sõltub siiski trükikojast: üks palub RGB-d, teine CMYK FOGRA39, seepärast kontrollige alati tehnilisi nõudeid.
- Sotsiaalmeedia, veebilehed, e-post: alati sRGB.
- Fototrükised: enamasti sRGB, kui labor ei ütle teisiti.
- UV-, lateks- ja solventtrükk: RGB või CMYK vastavalt trükikoja juhistele.
- Ofset ja enamik väikeformaadilist digitrükki: CMYK trükikoja profiiliga.
Kuidas teisendada fail RGB-st CMYK-ks ilma üllatusteta?
Kõige turvalisem on töötada kujunduse lõpuni RGB-s ja teisendada CMYK-ks üks kord, ekspordi etapis ja õige profiiliga. Korduv režiimide vahetamine halvendab värve, sest iga teisendus kärbib värviruumi uuesti. Fotode puhul sobib tavaliselt pertseptuaalne renderdusviis, firmavärvidega graafika puhul aga suhteline kolorimeetriline koos musta punkti kompensatsiooniga.
Pärast teisendamist vaadake fail CMYK-eelvaates üle ja parandage käsitsi värvid, mis on oma iseloomu kaotanud. Eksportige PDF trükikoja nõutud standardis, enamasti PDF/X-1a (kõik CMYK-s) või PDF/X-4 (lubab RGB-d ja läbipaistvusi). Kui tellite valmis kujunduse, näiteks plakaty.shop’ist (wielkareklama.eu studio), saate PNG-faili ja 3 mm lõikevaruga trüki-PDF-i, kuid enne trükkimist tasub värvid siiski trükikoja juhistega kõrvutada ja kõik tekstid ise üle lugeda.
- Määrake sihtprofiil enne teisendamist, mitte pärast seda.
- Kontrollige, et must tekst oleks C0 M0 Y0 K100 ja hallid tekstid ainult K-kanalis.
- Mõõtke summaarne värvikate kõige tumedamates kohtades ja võrrelge seda trükikoja limiidiga.
- Salvestage firmavärvid brändiraamatusse kolmes versioonis: RGB/HEX ekraanile, CMYK trükiks ja Pantone, kui seda kasutatakse.
- Ärge põimige ühte PDF-i eri profiilide segu, välja arvatud juhul, kui trükikoda võtab vastu PDF/X-4.
Kontrollnimekiri
- Olete trükikoja nõuetest kontrollinud, kas see soovib CMYK-d või RGB-d ja millist ICC-profiili
- Trükifail on 300 DPI juures mõõtkavas 1:1 ja 3 mm lõikevaruga
- Olete värve vaadanud CMYK-eelvaates õige profiiliga
- Intensiivsed sinised, rohelised ja neoonid on pärast teisendamist käsitsi parandatud
- Väike tekst on puhtas K100-s, suured mustad pinnad sügavmustas
- Summaarne värvikate ei ületa trükikoja limiiti (tavaliselt 300–330%)
- PDF on eksporditud trükikoja määratud PDF/X-standardis
- Sotsiaalmeedia graafika on salvestatud eraldi sRGB-s
- Olete läbi lugenud kõik tekstid, telefoninumbrid ja aadressid
Korduma kippuvad küsimused
Kas võin saata trükikotta RGB-faili?
Paljud trükikojad võtavad RGB-faili vastu ja teisendavad selle automaatselt, kuid siis ei saa Te mõjutada, kuidas värviruumist väljapoole jäävad värvid muutuvad. Ofsettrükis on standardiks CMYK trükikoja profiiliga. UV- või lateks-suurformaattrükis on RGB mõnikord lubatud või isegi eelistatud, seega kontrollige konkreetse trükikoja nõudeid.
Miks minu sinine trükiti lillana?
Puhas RGB-sinine 0/0/255 jääb CMYK-värviruumist välja ja saab teisendamisel palju magentat juurde. Ekraanil seda ei näe, sest monitor kiirgab valgust, trükivärv aga ainult peegeldab seda. Määrake sinine käsitsi, nt C100 M70 Y0 K0, ja kontrollige seda CMYK-eelvaates.
Kuidas trükkida neoonvärvi?
Nelja CMYK-värviga fluorestsentsefekti saavutada ei saa, värv jääb alati tuhmimaks. Neooni annavad ainult fluorestsentsvärvid, nt Pantone’i seeriast 801–814, mis on saadaval peamiselt ofset- ja siiditrükis. Digitrükis saate erksuse muljet võimendada tumeda, kontrastse taustaga.
Millist ICC-profiili valida flaierite trükiks?
Kriitpaberil flaierite puhul kasutatakse enamasti ISO Coated v2 (FOGRA39) või PSO Coated v3 (FOGRA51) profiili, katmata paberi puhul PSO Uncoated v3 (FOGRA52). Lõpliku otsuse teeb trükikoda, sest profiil peab sobima tema masinate ja paberiga. Kui tehnilistes nõuetes seda pole, küsige enne teisendamist.
Millises värvirežiimis teha Instagrami ja Facebooki graafikat?
Alati RGB-s, eelistatult sRGB-profiiliga, sest nii kuvavad neid brauserid ja rakendused. Ruudukujuline postitus valmistage ette mõõtudes 1080×1080 px ja lugu 1080×1920 px. Ärge avaldage veebis CMYK-faili, sest värvid võivad kuvada valesti.
Kas RGB teisendamisest CMYK-ks Canvas või veebiprogrammis piisab?
Lihtsate materjalide puhul tavaliselt küll, kuid sellised tööriistad ei võimalda sageli valida ICC-profiili ega kontrollida värvikatet. Oluliste tiraažide või firmavärvide puhul on parem valmistada PDF ette trükikoja määratud profiiliga ja vaadata see CMYK-eelvaates üle. Suurte tellimuste puhul tasub tellida ka proovitrükk.
