Milline resolutsioon trükiks? DPI flaierile, plakatile ja bännerile
Lähedalt vaadatavate trükiste jaoks (flaier, visiitkaart, plakat A4–A3) valmistage graafika ette 300 DPI juures tegelikus suuruses. Näiteks 3 mm lõikevaruga A5 flaier on 1819×2551 px. A2 ja suurematele plakatitele piisab 150 DPI-st, roll-up'ile 100–150 DPI-st ja mitme meetri kauguselt vaadatavale bännerile 50–72 DPI-st. Vajaliku pikslite arvu saate arvutada valemiga: mõõt mm-des ÷ 25,4 × DPI.
Udune foto flaieril või sakiliste servadega logo on kõige sagedasem pettumus trükise kättesaamisel. Peaaegu alati on süüdi faili liiga väike resolutsioon. Sellest juhendist saate teada, mitu DPI-d vajab flaier, plakat ja bänner, kuidas vajalikku pikslite arvu ise välja arvutada ja miks foto kunstlik suurendamine nõrka graafikat ei päästa.
Mis on DPI ja miks loevad pikslid, mitte metaandmed?
DPI (dots per inch) tähendab küljendustöös seda, mitu pildipikslit tuleb ühe trükitolli ehk 25,4 mm kohta. Failis salvestatud DPI väärtus üksi ei garanteeri midagi – see on vaid info selle kohta, millises suuruses programm pildi vaikimisi välja trükib. Kvaliteedi määrab pikslite arv võrreldes trükise füüsilise mõõduga.
Näide: 2480×3508 px foto on A4 formaadis trükituna 300 DPI, kuid sama foto A2 formaadis vaid 150 DPI. Fail ei muutunud – muutus suurus, millele Te pikslid venitate. Seepärast mõelge alati nii: mitu pikslit mul on mitme millimeetri kohta.
- Tuntud „internetipiltide 72 DPI“ on vaid metaandmed – loeb see, mitu pikslit pildil on.
- Vektorkujul tekstidel ja logodel (PDF, SVG, AI, EPS) resolutsiooni ei ole ning need trükivad teravalt igas suuruses.
- Resolutsiooni kontrollige alati trükise lõplikus mõõdus, mitte ekraanieelvaates.
Millal on 300 DPI kohustuslik?
300 DPI on standard trükistele, mida võetakse kätte ja vaadatakse 20–50 cm kauguselt. Sellisel kaugusel märkab silm iga ebateravust ning digi- ja ofsettrükk kriitpaberil edastab väga peeneid detaile. Väiksem resolutsioon annab tavaliselt tunda pehmete servade ja fotodel nähtavate pikslitena.
Piir on tinglik: kriitimata paberile trükitud flaieril ei ole 250 DPI sageli 300 DPI-st eristatav. Alla 200 DPI näeb vahet aga juba enamik vaatajaid, eriti peente detailidega fotodel, näiteks juuste või tekstuuride puhul.
- Visiitkaardid, flaierid A6–A4, DL-flaierid – 300 DPI.
- Menüüd, kinkekaardid, kutsed, õnnitluskaardid – 300 DPI.
- Etiketid, kleebised ja hinnasildid – 300 DPI, sest neid vaadatakse väga lähedalt.
- Silmade kõrgusele riputatavad A4 ja A3 plakatid – 300 DPI, miinimum 200 DPI.
Milline DPI suurformaatplakatile, roll-up'ile ja bännerile?
Mida kaugemal vaataja seisab, seda vähem piksleid tolli kohta graafika vajab. Aial olevat bännerit vaadatakse mitme meetri kauguselt, nii et 300 DPI tähendaks hiiglaslikku faili ilma nähtava kvaliteedivaheta. Suurformaattrükikojad aktsepteerivad tavaliselt tunduvalt madalamaid väärtusi.
Täpsed nõuded sõltuvad trükikojast, masinast ja materjalist. Võrkmaterjali (mesh) või kanga struktuur „sööb“ peened detailid niikuinii ära, seevastu lähedalt vaadatav fototapeet või fotopaberil plakat vajab rohkem piksleid. Kontrollige alati konkreetse trükikoja spetsifikatsiooni.
| Vaatamiskaugus | Tüüpiline DPI mõõtkavas 1:1 | Näited |
|---|---|---|
| kuni 1 m | 300 DPI | flaier, visiitkaart, menüü, plakat A4–A3 |
| 1–3 m | 150 DPI | plakat A2–A1, roll-up, väljapanek kaupluses |
| 3–10 m | 72–100 DPI | bänner aial, silt, reklaam piirdeaial |
| üle 10 m | 30–50 DPI | suurformaatvõrk hoone fassaadil, reklaamtahvel |
Kuidas arvutada, mitu pikslit Teil vaja on?
Valem on lihtne: mõõt millimeetrites ÷ 25,4 × DPI = pikslite arv. Laius ja kõrgus arvutatakse eraldi. Ärge unustage netomõõdule lisada lõikevaru, tavaliselt 3 mm igast küljest ehk kokku 6 mm nii laiuses kui ka kõrguses.
Näide lõikevaruga A5 flaieri (148×210 mm) kohta: 154 mm ÷ 25,4 × 300 = 1819 px ning 216 mm ÷ 25,4 × 300 = 2551 px. 300×100 cm bänneri puhul 72 DPI juures: 3000 mm ÷ 25,4 × 72 = 8504 px ja 1000 mm ÷ 25,4 × 72 = 2835 px. Võite arvutada ka vastupidi – jagage foto pikslite arv mõõduga tollides ja saate teada, milline resolutsioon tuleb.
- 1. samm: teisendage mõõt millimeetritest tollideks (jagage 25,4-ga).
- 2. samm: korrutage soovitud DPI-ga.
- 3. samm: lisage lõikevaru, kui trükikoda seda nõuab.
- 4. samm: võrrelge tulemust oma foto pikslite arvuga.
Tabel: formaat → pikslid
Allolevaid väärtusi võib pidada miinimumiks fotode ja rastergraafika jaoks. Lõikevaruga mõõdud sisaldavad 3 mm igast küljest. Suurformaadid on toodud ilma lõikevaruta, sest siin sõltuvad reeglid trükikojast ja viimistlusviisist (pööre, aasad, tunnel).
| Formaat | Netomõõt | DPI | Pikslid neto | Pikslid 3 mm lõikevaruga |
|---|---|---|---|---|
| Visiitkaart | 90×50 mm | 300 | 1063×591 | 1134×661 |
| Flaier A6 | 105×148 mm | 300 | 1240×1748 | 1311×1819 |
| Flaier DL | 99×210 mm | 300 | 1169×2480 | 1240×2551 |
| Flaier A5 | 148×210 mm | 300 | 1748×2480 | 1819×2551 |
| Flaier / plakat A4 | 210×297 mm | 300 | 2480×3508 | 2551×3579 |
| Plakat A3 | 297×420 mm | 300 | 3508×4961 | 3579×5032 |
| Plakat A2 | 420×594 mm | 150 | 2480×3508 | – |
| Plakat A1 | 594×841 mm | 150 | 3508×4967 | – |
| Roll-up | 85×200 cm | 100 | 3346×7874 | – |
| Bänner | 300×100 cm | 72 | 8504×2835 | – |
| Bänner | 500×100 cm | 50 | 9843×1969 | – |
Miks foto suurendamine ei aita?
Kui suurendate pilditöötlusprogrammis pikslite arvu (interpoleerimine), ei taasta programm kaotatud detaile, vaid loob uued pikslid naaberpikslite põhjal. Tulemuseks on suurem fail sama, sageli isegi halvema teravusega – servad muutuvad pehmeks ja peened detailid hägustuvad. Formaalselt on failis 300 DPI, kuid trükis näeb välja nagu 100 DPI juures.
Sama petlik on muuta ainult DPI väärtust pikslite ümberarvutamiseta. 1000×1000 px foto, millele on määratud 300 DPI, trükitakse lihtsalt väiksemana (u 85×85 mm), mitte teravamana. AI-põhised suurendustööriistad suudavad teravuse muljet parandada, kuid mõtlevad juurde detaile, mida polnud – see võib olla märgatav nägudel ja tekstidel.
- Parim on hankida foto originaal täisresolutsioonis, mitte sotsiaalmeediast või sõnumirakendusest pärit versioon.
- Laske logo teha või joonistada vektorkujul, selle asemel et PNG-faili suurendada.
- Kui foto on liiga väike, kasutage seda kujunduses väiksemana või vähem olulise taustana.
- Lisage pealkirjad ja tekstid küljendusprogrammis tekstina, mitte kunagi foto osana.
Kuidas kontrollida faili resolutsiooni enne trükikotta saatmist?
Photoshopis või GIMP-is avage pildi suuruse aken, eemaldage linnuke ümberdiskreetimiselt (resample) ja sisestage soovitud mõõt millimeetrites – programm näitab tegelikku DPI-d. Küljendusprogrammides (InDesign, Affinity Publisher) näitab linkide paneel iga foto efektiivset resolutsiooni pärast küljenduses skaleerimist. PDF-i puhul on abiks Acrobati väljundi eelvaade või preflight-kontroll.
Suurformaatide puhul võtavad trükikojad sageli vastu faile mõõtkavas 1:10. Siis peab failis olev resolutsioon olema kümme korda suurem: 720 DPI mõõtkavas 1:10 annab 1:1 trükisel 72 DPI. Nii valmistab faile ette näiteks plakaty.shop (wielkareklama.eu studio) – roll-up'id ja bännerid PDF-ina mõõtkavas 1:10, väiksemad trükised PDF-ina netomõõdus 3 mm lõikevaruga.
Kontrollnimekiri
- Kontrollige fotode resolutsiooni trükise lõplikus mõõdus, mitte eelvaates.
- Flaierid, visiitkaardid ja A4–A3 plakatid: vähemalt 300 DPI (lubatud 250 DPI).
- A2–A1 plakatid ja roll-up'id: 100–150 DPI, bännerid 50–72 DPI mõõtkavas 1:1.
- Mõõtkavas 1:10 faili puhul korrutage nõutav DPI 10-ga.
- Lisage igast küljest 3 mm lõikevaru ja hoidke sisu ohutusvarude piires.
- Paigutage logo ja tekstid vektorina, mitte suurendatud pildina.
- Ärge suurendage fotosid interpoleerimisega – otsige täisresolutsioonis originaal.
- Lugege enne trükki saatmist üle kõik tekstid, telefoninumbrid ja aadressid.
Korduma kippuvad küsimused
Kas trükiks piisab 72 DPI-st?
Flaieri või A3 plakati jaoks mitte, sest lähedalt vaadates on trükis selgelt udune. 72 DPI mõõtkavas 1:1 on tüüpiline väärtus mitme meetri kauguselt vaadatava bänneri jaoks. Pidage meeles, et kirje „72 DPI“ failis ei tähenda pikslite arvuta midagi – loeb see, mitu pikslit trükimõõdu kohta tuleb.
Mitu pikslit vajab A3 plakat trükiks?
A3 plakat (297×420 mm) vajab 300 DPI juures 3508×4961 px, 3 mm lõikevaruga 3579×5032 px. Kui plakat ripub kõrgemal või seda vaadatakse 1–2 meetri kauguselt, piisab 200 DPI-st ehk u 2339×3307 px netomõõdus.
Kas telefoniga tehtud foto sobib trükiks?
Tavalise nutitelefoni foto on 12 Mpx või rohkem, näiteks u 4000×3000 px, mis piisab umbes A4 trükiks 300 DPI juures või A2 trükiks 150 DPI juures. Tingimus: see peab olema originaalfail, mitte sõnumirakendusega saadetud versioon, mis on tavaliselt tugevalt vähendatud ja tihendatud.
Milline resolutsioon on vaja 3×1 m bännerile?
Enamasti piisab 72 DPI-st mõõtkavas 1:1 ehk u 8504×2835 px, kaugemalt vaadatava bänneri puhul isegi 50 DPI-st (5906×1969 px). Kui trükikoda võtab faile vastu mõõtkavas 1:10, valmistage ette 300×100 mm fail 720 DPI juures. Lõplikud nõuded kinnitage trükikoja spetsifikatsioonist.
Kas foto resolutsiooni saab Photoshopis parandada?
Pikslite arvu saate küll suurendada, kuid programm loob need olemasolevate põhjal ega taasta kaotatud detaile. Trükis tuleb suurem, kuid mitte teravam. AI-põhised suurendustööriistad annavad parema visuaalse tulemuse, kuid mõtlevad detaile juurde, mistõttu sobivad need pigem taustadele kui nägudele ja toodetele.
