Milline paber flaieritele, plakatitele ja visiitkaartidele: grammkaal ja paberiliigid
Flaieritele valitakse enamasti kriitpaber 130–170 g/m², esinduslikele flaieritele või jäiga kaardi kujul trükistele 250–350 g/m². Plakatid trükitakse tavaliselt kriitpaberile 135–200 g/m² ja visiitkaardid kartongile 300–350 g/m², sageli matt laminaadiga. Läikiv kriitpaber annab fotodele erksamad värvid, matt kriitpaber parema loetavuse ilma peegeldusteta ning kriitimata paberile saab pärast trükki pastakaga kirjutada.
Sama kujundus mõjub õhukesele läikivale paberile ja paksule matile kartongile trükituna täiesti erinevalt. Paber otsustab, kas flaier lendab sekundiga prügikasti või jääb lauale, kas plakat peab nädala vaateaknas vastu ja kas visiitkaart rahakotis ei kooldu. Allpool leiate konkreetsed grammkaalud, matt ja läikiva kriitpaberi ning kriitimata paberi erinevused, viimistlusviisid ja tabeli, mis aitab valida paberi just Teie trükisele.
Mida tähendab paberi grammkaal?
Grammkaal on ühe ruutmeetri paberi mass, mida märgitakse ühikuga g/m² (trükikojas öeldakse lühidalt „170 g”). Mida suurem grammkaal, seda paksem ja jäigem on paber tavaliselt, kuid see ei ole absoluutne reegel. Sama grammkaaluga kriitimata paber (ofset- või ökopaber) on märksa paksem ja „kohevam” kui kriitpaber, nii et 300 g kriitimata paber võib käes tunduda jäigem kui 350 g kriitpaber.
Seetõttu küsige olulise tellimuse puhul trükikojalt paberinäidiseid või proovitrükki. Number paberil üksi ei ütle Teile, kuidas flaier pärast voltimist käitub või kui jäik visiitkaart tuleb.
| Grammkaal | Tunne käes | Tüüpiline kasutus |
|---|---|---|
| 80–90 g | tavaline printeripaber | firmablankett, odavad postkastiflaierid, täidetavad vormid |
| 115–135 g | õhuke, pehme leht | massflaierid, siseruumi plakatid, voldikud |
| 150–170 g | tugev, kergelt jäik | tavalised flaierid, plakatid, ühekordsed menüüd |
| 200–250 g | poolkartong | esinduslikud flaierid, kaaned, menüüd, soonitud voldikkaardid |
| 300–350 g | kartong | visiitkaardid, kutsed, kinkekaardid, rippsildid, kaardi kujul flaierid |
| 400 g ja rohkem | paks, sageli kokku liimitud kartong | esinduslikud visiitkaardid, sildid, eksklusiivsed kutsed |
Millise grammkaaluga paber sobib flaieritele?
Suures tiraažis tänaval jagatavatele või postkastidesse pandavatele flaieritele piisab 130 g kriitpaberist. See on odav, kerge ja edastab värve hästi. Kui flaier peab ettevõtet esindama, näiteks lebama vastuvõtulaual või kliendile isiklikult üle antama, valige 170 g, sest see on märgatavalt jäigem ega kortsu nii kergesti.
Jäiga kaardi kujul flaierid (sageli A6 või DL, postkaardi sarnased) trükitakse 250–350 g paberile. Selline flaier jääb saajale kauemaks alles, kuid on kallim ja postiga saates suurendab saadetise kaalu. Voldikute puhul (nt A4 voltimine DL-iks) pidage meeles soonimist: alates umbes 170 g paberist praguneb kriitkiht murdekohal, eriti kui tume taust ulatub servani.
- A6, DL massiliseks jagamiseks: kriitpaber 130–170 g
- A5, A4 ühe- või kahepoolne: kriitpaber 130–170 g
- Voldik: 115–170 g, alates u 170 g soonimisega
- Esinduslik kaardiflaier: 250–350 g, sageli matt laminaadiga
Matt või läikiv kriitpaber?
Kriitpaberil on sile kattekiht, tänu millele jääb värv pinnale ning toonid on küllastunud ja teravad. Läikiv kriitpaber toob esile fotod, intensiivsed värvid ja kontrasti, mistõttu sobib see hästi toitlustus- ja turismiflaieritele ning tootepakkumistele. Matt kriitpaber ei peegelda, pikemaid tekste on sellelt mugavam lugeda ja see mõjub elegantsemalt, kuigi värvid on veidi rahulikumad.
Vahepealne variant on poolmatt ehk siidmatt kriitpaber, mis ühendab hea fotoedastuse väiksema läikega. Ühelegi kriitpaberile ei saa ilma eritöötluseta mugavalt pastakaga kirjutada, seega on kupongide ja vormide jaoks parem kriitimata paber.
| Omadus | Läikiv kriitpaber | Matt kriitpaber |
|---|---|---|
| Värvid ja fotod | väga küllastunud, suur kontrast | rahulikumad, loomulikud |
| Peegeldused valguses | nähtavad | praktiliselt puuduvad |
| Teksti loetavus | hea lühikeste tekstide puhul | väga hea, ka pikkade tekstide puhul |
| Mulje | dünaamiline, reklaamlik | elegantne, tagasihoidlik |
| Sobib kõige paremini | paljude fotodega flaieritele, plakatitele | teenusflaieritele, menüüdele, brošüüridele, visiitkaartidele |
Kriitimata paber ja ökopaber – millal neid valida?
Kriitimata paberil (ofsetpaberil) ei ole kriitkihti, mistõttu värv imendub osaliselt paberisse. Värvid on vähem küllastunud ja peened detailid veidi pehmemad, kuid paberil on meeldiv loomulik tekstuur ja sellele saab pastakaga kirjutada. See on hea valik kinkekaartidele, täidetavatele kupongidele, märkmikele, firmablankettidele ja loomuliku, käsitöölise iseloomuga trükistele.
Ökopaberid on enamasti taaskasutatud paberid (hallid, kreemikad, nähtavate täppidega) või FSC-sertifikaadiga paberid, mis kinnitavad kiu vastutustundlikku päritolu. Need sobivad loodusega seotud brändidele, kohvikutele, kohalikele toodetele ja looduskosmeetikale. Arvestage, et lamineerimine raskendab taaskasutust, seega trükitakse ökopaberit tavaliselt ilma laminaadita.
Kriitimata paberi jaoks tasub kujundus ette valmistada kriitimata paberitele mõeldud värviprofiiliga ja vältida väga tumedaid täispindu. Tumedad taustad tulevad siin matimad ja võivad jääda ebaühtlased ning trükikoda võib piirata värvi kogukatvust.
Laminaat, lakk ja viimistlus – mida need annavad?
Viimistlus on pärast trükki lisatav kiht või efekt. See kaitseb trükist hõõrdumise, niiskuse ja värvi pragunemise eest servades ning muudab ühtlasi puutetunnet. Kõige sagedamini kasutatakse seda visiitkaartidel, kaantel, menüüdel ja esinduslikel flaieritel alates umbes 250 g-st. Õhukeste 130–170 g flaierite puhul on viimistlus harva tasuv.
- Läikiv laminaat – võimendab värve ja annab peegelläike, kaitseb hästi niiskuse eest.
- Matt laminaat – elegantne, ilma peegeldusteta, kaitseb hõõrdumise eest; visiitkaartidel kõige populaarsem.
- Soft touch laminaat – sametine puudutus, seostub premium-toodetega, värvid on kergelt summutatud.
- Kaitselakk (dispersioonlakk) – õhuke nähtamatu kiht, mis kaitseb värvi ja on laminaadist odavam.
- Osaline UV-lakk – läikiv, kergelt reljeefne efekt ainult valitud elementidel (nt logol), kontrasti saamiseks tavaliselt matt laminaadi peal; vajab failis eraldi kihti.
- Kuumfooliotrükk ja reljeeftrükk – kuld- või hõbefoolium ning kõrgendatud või süvistatud elemendid, mida kasutatakse peamiselt visiitkaartidel ja kutsetel.
Milline paber sobib plakatitele ja visiitkaartidele?
Siseruumi plakatid (kauplus, vastuvõtt, teadetetahvel, klipsraam) trükitakse tavaliselt 135–200 g kriitpaberile – fotode puhul läikivale, matile aga siis, kui plakat ripub akna vastas ja peegeldab valgust. Välitingimustes postidele ja stendidele kleebitavate plakatite jaoks kasutatakse 115–135 g blueback-paberit sinise tagaküljega, mis ei lase alla jäävat vana plakatit läbi paista. Pikemaks välieksponeerimiseks sobivad paremini sünteetilised või lamineeritud materjalid, sest tavaline paber kaotab kiiresti värvi ja imab vett.
Visiitkaardid formaadis 90×50 mm või 85×55 mm trükitakse enamasti 300–350 g kriitpaberile ning klassikaline valik on kahepoolne matt laminaat. Kriitimata või ökopaberil 300–350 g näeb visiitkaart loomulik välja ja sellele saab märkme juurde kirjutada. 600 g ja paksemad visiitkaardid on tavaliselt mitmest kokku liimitud lehest, mõnikord servas nähtava värvilise südamikuga.
Mida millise trükise jaoks valida – tabel
Allolev ülevaade on järeleproovitud lähtepunkt. Lõplik valik sõltub eelarvest, tiraažist, levitusviisist ja brändi iseloomust ning eri trükikodade valikus on veidi erinevad grammkaalud, nt 350 g asemel 300 g.
Sõltumata paberist peab trükifail olema netomõõdus koos 3 mm lõikevaruga ja tekstidel peab olema ohutusvaru. Kui valmistate kujunduse ette plakaty.shop keskkonnas (wielkareklama.eu studio), saate trüki-PDF-i just sellises paigutuses, valmis saatmiseks trükikotta koos valitud paberiga.
| Trükis | Paber ja grammkaal | Viimistlus |
|---|---|---|
| Massflaier A6, DL, A5 | läikiv või matt kriitpaber 130–170 g | viimistluseta |
| Esinduslik flaier / kaart | matt kriitpaber 250–350 g | matt või soft touch laminaat |
| Voldik A4 | kriitpaber 115–170 g | soonimine alates u 170 g |
| Siseruumi plakat A3–A1 | läikiv või siidmatt kriitpaber 135–200 g | soovi korral klipsraam |
| Välisplakat | blueback 115–135 g või sünteetiline materjal | pikemaajalisel eksponeerimisel laminaat |
| Visiitkaart | kriitpaber 300–350 g või kriitimata paber 300–350 g | matt laminaat, osaline UV-lakk |
| Kutse, õnnitluskaart | kartong 300–350 g, dekoratiivpaber | soonimine, kuumfooliotrükk |
| Menüü, hinnakiri | matt kriitpaber 250–350 g | matt või läikiv laminaat (lihtne puhastada) |
| Kinkekaart, kupong | kriitimata paber või matt kriitpaber 300–350 g | ilma laminaadita, kui sellele tuleb kirjutada |
| Rippsilt, hinnasilt | kartong 350–400 g | auk, matt laminaat |
Kontrollnimekiri
- Valisin grammkaalu vastavalt levitusviisile (massiline jagamine või isiklik üleandmine)
- Otsustasin: läikiv, matt, siidmatt kriitpaber või kriitimata paber
- Alates u 170 g voldiku puhul tellisin soonimise
- Fail on netomõõdus koos 3 mm lõikevaruga ja tekstid on ohutusvaru sees
- Kujundus on CMYK-s ning kriitimata paberi puhul sobiva värviprofiiliga
- Osaline UV-lakk on ette valmistatud eraldi kihi või failina
- Välisplakati trükin blueback-paberile või niiskuskindlale materjalile
- Lugesin üle kõik tekstid, telefoninumbrid, aadressid ja lahtiolekuajad
- Suure tiraaži puhul küsisin paberinäidiseid või proovitrükki
Korduma kippuvad küsimused
Milline paberi grammkaal on flaieritele parim?
Kõige sagedamini valitakse kriitpaber 130–170 g. 130 g piisab massiliseks jagamiseks ja postkastidesse, 170 g on jäigem ja sobib paremini klientidele üle antavatele flaieritele. Esinduslikud kaardi kujul flaierid trükitakse 250–350 g paberile.
Kas parem on matt või läikiv kriitpaber?
Läikiv kriitpaber annab erksamad värvid ja toob fotod paremini esile, kuid peegeldab valgust. Matt kriitpaber on elegantsem ja pikemate tekstide puhul loetavam. Kui Te ei suuda otsustada, on kompromissiks siidmatt kriitpaber.
Milline grammkaal sobib visiitkaartidele?
Standard on 300–350 g, enamasti kahepoolse matt laminaadiga kriitpaber. Paksemad, 600 g ja raskemad visiitkaardid valmivad tavaliselt mitme lehe kokkuliimimisel. Kui soovite visiitkaardile kirjutada, valige kriitimata paber.
Millisele paberile plakateid trükitakse?
Siseruumi plakatid trükitakse tavaliselt 135–200 g läikivale või siidmatile kriitpaberile. Õues kleebitavad plakatid trükitakse 115–135 g blueback-paberile, mis ei paista läbi. Pikemaks eksponeerimiseks vihma käes on parem sünteetiline või lamineeritud materjal.
Kas kriitpaberist flaierile saab kirjutada?
Pastakaga on see keeruline, sest tint määrdub ja kuivab siledal kattekihil kaua. Pliiats ja mõned markerid toimivad paremini, kuid kupongide, kinkekaartide ja vormide jaoks valige kriitimata paber. Laminaadiga pinnale tavapäraselt kirjutada ei saa.
Kas 250 g flaierit tuleb enne voltimist soonida?
Jah, alates umbes 170 g paberist on soonimine soovitatav ja 250 g puhul praktiliselt hädavajalik. Ilma selleta praguneb kriitkiht ja värv murdekohal, mis on eriti näha tumedal taustal. Soonimise tellite trükikojast koos trükiga.
